Eesti Jäähoki Kuulsuste Hall

# 1 – MÄRT RÄLI (07.03.1938 Rakvere)

Märt Räli on jäähokimängija ning jäähoki- ja jalgpallitreener. Lõpetas 1956 Jõgeva Keskkooli ja 1961 TRÜ KKT, täiendas end 1969 Moskvas KKKI-s. Hokitreeninguid alustas 1952 Jõ­geval Valdur Rajalo juhendamisel.

Tulnud 1970, 1972 ja 1977 Kohtla-Järve Keemiku meeskonnas Eesti meistriks. Juhendanud 1964–77 Eesti MV-tel 5 kulda, 3 hõbedat ja 5 pronksi võitnud Keemiku meeskonda.

Töötanud 1961–64 Jõgeva SK-s, 1964–77 Kohtla-Järve LNSK-s ja Keemiku klubis ning 1977–91 Tartus jäähokitreenerina, 1989–2007 Mart Reiniku Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana, 1987–97 Tartu Lastestaadioni / Jalgpallikooli ja 1997–2005 Tartu Spordiklubi 10 jalgpallitreenerina, 1997–03 TÜ KKT õppejõuna ning aastast 2006 hokiklubi Kajakas vanemtreenerina. 1997 juhendas Eesti MV-tel teiseks ja karikavõitjaks tulnud Tartu meeskonda Välk-494.

Osales 1999–2003 Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) koolituskava “Progress” kursustel (I–III). Kuulunud Eesti Jäähokiföderatsiooni presiidiumi.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

# 2 – ALEKSEI SMIRNIN (28.12.1939 Petseri)

Aleksei Smirnin on jäähokimängija ja treener. Lõpetas 1958 Tallinna 19. Keskooli  ja 1974 TPedI KKT. Hakkas jäähokit harrastama 1957 Ekskavaatori hokimeeskonnas treener Uno Veski juhendamisel. Kõrvalalana mängis Enno Karrisoo suunamisel käsipalli.

Tulnud 1962 käsipallis Tallinna Norma meeskonnas ning 1962 jäähokis Kalevi ja 1966 Tallinna Ekskavaatori koosseisus Eesti meistriks. Valiti 1959 ja 1962 Eesti jäähoki MV parimaks väravavahiks. Mänginud hooajal 1961/62 Eesti koondises NL-i B-grupi mv-tel 10 mängu.

Töötanud treenerina 1974–78 Tallinna Lastestaadionil, 1978–81 Tallinna Oktoobri raj-i LNSK-s, 1982–2000 Tallinna jääspordikoolis, 2001–03 hokiklubis Sport, 2003–05 hokiklubis Unistars ning aastast 2006 hokiklubis Purikad.

Olnud NL-i rahvaste talispartakiaadil Eesti noortekoondise treener ning hiljem MM-i D-grupi ja II divisjoni turniiridel noorte- ja juunioride koondise treener.
Kuulunud 1975–88 Eesti NSV Jäähokiföderatsiooni juhatusse, aastast 2006 olnud Eesti Jäähokiliidu treenerite kutsekomisjoni liige. Tegutsenud aastast 1977 ka kohtunikuna.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

# 3 – ALEKSANDR ŠLJAPNIKOV (12.10.1956 Gorki, Vene NFSV)

Aleksandr Šljapnikov on jäähokimängija ja -treener. Lõpetas 1974 Gorki 137. Keskkooli. Jäähokitreeninguid alustas 10-aastaselt Viktor Konovalenko juhendamisel, hiljem on treeninud Juri Issajevi, Valeri Tšekalkini ja Aleksandr Romantsovi käe all.

Alates 1974 elanud Narvas, mänginud aastani 1990 Kreenholmi meeskonnas, esialgu NL-i MV-te B- ja hiljem A-grupis, visanud 537 väravat. Mänginud hooajal 1990/91 Soome MV-te II liigas Savonlinna LaiPa meeskonnas.

Olnud 1992, 1994–96, 1998 ja 2001 Eesti meistreid, viimati mängiva abitreenerina. MV-te edukaim väravaviskaja 1993 ja 1996.

Olnud 1997–2001 Eesti koondise, 1997–2003 juunioride (U-20) koondise ning 2006 ja 2012–13 noorte (U-18) koondise abi- ja peatreener. Paljud tema õpilased on mitmekordsed Eesti noortemeistrid ja medaliomanikud.
Töötanud aastast 1992 Narva Paemurru spordikoolis.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

#4 – ARKADI BARINOV (07.08.1932 Tallinn – 11.08.2012 Tallinn)

Arkadi Barinov oli tuntud jäähokimängija ja jalgpallur. Õppis 1948-1949 Põltsamaal ja lõpetas 1950 sepana Viljandi tööstuskooli. Sportima hakkas Viljandis, tuli 1949 Tööjõureservide vabariiklikuks poksimeistriks. Tallinnas juhendasid tema jäähoki- ja jalgpallitreeninguid Kalevis Elmar Saar ja Dünamos Anatoli Ivanov.

Tuli jäähokis viiekordseks Eesti meistriks 1960 Tallinna Kalevi, 1963 Ekskavaatori ning 1964, 1965 ja 1968 Tempo koosseisus. Samuti võitis 1957 ja 1959 jalgpalli meistritiitli Ülemiste Kalevi meeskonnas. Töötas 1967-1990 Tallinna Taksopargis taksojuhina.
Hukkus Rahumäe kalmistul mõrvari käe läbi kui läks appi rünnaku ohvriks langenud naisele. Pälvis postuumselt Kodanikujulguse aumärgi.

Arkadi Barinovi poeg Andrus tuli 1983.  aastal Eesti jäähokimeistriks ja karikavõitjaks Tallinna Talleksi meekonnas ning on kolmekordne Eesti meister trekisõidus.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

#5 – TÕNU EAPOST (09.01.1947 – 27.03.2014)

Tõnu Eapost oli jalgpallur ja jäähokimängija. Lõpetas 1965 Kohtla-Järve 1. Keskkooli. Alustas jalgpalli- ja jäähokitreeninguid 14-aastaselt. Tema jalgpallitreenerid olid Artur Veinberg, Elmar Saar, Uno Piir, Roman Ubakivi ja Vladimir Klotškov, jäähokitreenerid Mihhail Järnev, Julius Raudsepp, Märt Räli, Aleksandr Polozov ja Viktor Kuznetsov.

Jäähokis tuli 1970–85 Kohtla-Järve Keemiku meeskonnas 10 korda Eesti meistriks ning 8 korda karikavõitjaks. Mängis 1967–68 Tallinna Ekskavaatori meeskonnas NL-i B-grupi MV-tel, 1981–83 Keemiku meeskonnas NL-i MV-te III liigas ja 1984–86 NL-i kehakultuurikollektiivide karikavõistlustel ning 1987–89 Outokumpo meeskonnas Soome MV-te III liigas. Oli 1996–98 Kohtla-Järve Spordikeskuse direktor ja ühteaegu Centrali jäähokimeeskonna treener.

Oli jalgpallis väravavahina Eesti MV-tel 1988 hõbeda ning 1966, 1968, 1970, 1975 ja 1990 pronksi võitjaid; 1986 Estonia kaevanduse meeskonnas ka karikavõitjaid. Mängis 1963 Eesti noorte, 1969 juunioride ja 1973 meeste esindusmeeskonnas ning oli 1973 Balti turniiri võitjaid. Kuulus 1983–84 NL-i MV-te II liigas mänginud Tallinna KSMK meeskonda. Mängis Eesti MV-tel 44-aastasena Tallinna Sadama ja 56-aastasena Narva JK Transi koosseisus.

Juhendas 2003–04 Narva JK Transi jalgpallimeeskonna väravavahtide treeninguid, hiljem töötas Harrastajate Hokiliigas mängiva Rakvere Nooruse treenerina. Kuulus 1995–2001 Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatusse.

Tõnu Eapost lahkus meie hulgast 27. märtsil 2014 raske haiguse tagajärjel. Mitmekülgne spordimees leidis oma viimse puhkepaiga Lüganuse kalmistul. Tõnu Eaposti poeg Eduard Eapost on mänginud Eesti jäähokikoondises ning Kohtla-Järve Centrali meeskonnas.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

#6 – JAAN AHI (05.05.1936 Tartu)

Jaan Ahi on jäähoki- ja jalgpallitreener ning pikaajaline Eesti Jäähokiföderatsiooni juht. Lõpetas 1954 Jõgeva Keskkooli ja 1968 TRÜ KKT.

Alustas jäähokitreeninguid 1950 Valdur Rajalo juhendamisel. Mängis ka jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli, harrastas kergejõustikku.
Tuli jäähokis 1952–54 Jõgeva ja 1953 Tartu oblasti meeskonnas Eesti koolinoorte meistriks ning 1956 Tartu Dünamo meeskonnas Eesti karika võitjaks ja MV-tel teiseks.

Olnud 1960–63 Tartu tehase nr 32 ja 1963–64 Tallinnas Punase RET-i spordimetoodik, 1964–77 Tallinna Lastestaadioni jäähoki- ja jalgpallitreener. Paljud tema õpilased on tulnud koolinoorte, noorte ja täiskasvanute Eesti meistriks.
1977–91 ENSV Spordikomitees jäähoki peatreener ning 1966–91 Eestis noorte võistlussarjade “Nahkpall” ja “Kuldlitter” eestvedajaid. Kuulunud 1964–2001 Jäähokiföderatsiooni juhatusse ja olnud 1991–2001 peasekretär, 1998–2001 EOK täitevkomitee liige. Olnud 1979, 1982 ja 1985 Nõukogude Liidu rahvaste suvespartakiaadil Eesti delegatsiooni majandusjuht.
Tegutsenud jäähoki- (1960 vabariiklik kategooria) ja jalgpallikohtunikuna (1965–76).
Kuulunud aastast 2003 Eesti Spordiajaloo Seltsi, saanud Eesti Spordimuuseumi teatmematerjali kogumise võistlusel uurimustööde “Eesti jäähoki aastatel 1934–84” (2009) ja “Eesti jäähoki aastatel 1985–2010” (2010) eest esimese auhinna.
Avaldanud aastast 1952 ajalehtedes ja ajakirjas Kehakultuur jäähokiartikleid, olnud a-st 1990 Eesti spordi aastaraamatu autoreid. Aastast 2003 Harrastajate Hokiliiga peasekretär.

Jaan Ahi poeg Andrus on endine nimekas väravavaht, kes tuli neljal korral Eesti meistriks ning kuulus 1989-1992 Moskva Krõlja Sovetovi koosseisu.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

#7 – REIN MILLER (02.08.1938-10.04.2017)

Rein Miller oli Eesti rahandustegelane, poliitik ja sporditegelane. Ta töötas aastatel 1962–1963 Tallinna linna rahandusosakonnas ökonomistina, aastatel 1963–1966 Tallinna Mererajooni rahandusosakonna asejuhataja ja juhatajana. Aastatel 1966–1990 töötas ta Eesti NSV Rahandusministeeriumis, olles kaubanduse ja teeninduse finantseerimise osakonna juhataja, kontrolli ja revisjoni valitsuse juhataja, riigitulude valitsuse juhataja ning eelarve valitsuse juhataja. Aastatel 1990–1992 oli ta Edgar Savisaare valitsuses rahandusminister. Aastatel 1993–1994 oli ta AS-i Eesti Sotsiaalpank juhatuse esimees, aastatel 1994–1996 AS Naviplast peadirektor, 1992–2008 oli ta turvafirma Falck Baltic finantskontrolli juhataja.
Ta harrastas aastast 1950 Jõgeva Keskkoolis Valdur Rajalo juhendamisel jäähokit. Aastatel 1976–1999 oli Miller Eesti Jäähokiföderatsiooni president.

Milleri ajastul mängisid kolm Eesti võistkonda Nõukogude Liidu sarjades: Narva Kreenholm, Tallinna Talleks ja Kohtla-Järve Keemik. Kreenholm lõpetas oma parimal hooajal esiliigas 2. kohaga. 1998. aastal jõudis Eesti koondis MM-i üleminekuturniirile ning mängis Klagenfurtis pääsu eest kõrgseltskonda USA, Austria ja Kasahstani koondistega. Rein Miller oli noore tennisetähe Anett Kontaveidi vanaisa.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

# 8 – KARL LIIV (21.02.1921-04.05.1979)

Karl Liiv (21. II 1921 Tallinn – 4. V 1979 Tallinn) oli jäähoki väravavahtmängija ning ainus eestlane, kes tuli jäähokis Nõukogude Liidu meistriks.

Liiv hakkas hokit mängima treener Elmar Saare juhendamisel Tallinna Dünamo meeskonnas, tegi väravavahina kaasa nii Eesti kui ka NL-i ML-tel. Tuli 1946, 1948 ja 1949 Tallinna Dünamo meeskonnas Eesti meistriks. Siirdus 1949. aastal Moskva Dünamo meeskonda, mille peatreener oli Arkadi Tšernõšov.

Võitis NL-i MV-tel 1954 kulla, 1950 ja 1951 hõbeda ning 1952, 1953, 1955 ja 1956 pronksi, tuli 1953 NL-i karika võitjaks ning 1955 ja 1956 mängis karikavõistluste finaalis. Hooajal 1957 kuulus Voskressenski Himiku meeskonda.
Liiv oli 1950-ndate aastate esimesel poolel Nõukogude Liidu üks parimaid väravavahte, tema mängutehnikast vändati õppefilm. Sai 1950 Eesti hokimängijatest esimesena meistersportlaseks.
Poliitilise usaldamatuse tõttu jäi NSV Liidu koondise uks tema ees suletuks.

(Tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

# 9 – HILLAR MALDRE (22.10.1931 Tallinn)

Hillar Maldre ( on endine jäähokimängija, jalgpallur, kohtunik ja treener. 1951. aastal lõpetas Tallinna Kehakultuuritehnikumi.
Spordiga alustas suhteliselt hilja – 16-aastaselt ja seda nii jäähokis kui ka jalgpallis spordiühingus Spartak treener Karl-Rudolf Sillaku juures.

1950. aastal tuli Eesti jäähokimeistrivõistlustel Spartaki koosseisus II kohale. 1951, 1952 ja 1957 aastal jäädi Eesti meistrivõistlustel kolmandaks. Kuna spordiühingus Spartaki jäähokialane tegevus lõppes, siis järgmistel hooaegadel 1958-62 mängis ta Eest meistrivõistlustel juba Tallinna Kalevi meeskonna koosseisus, tulles Kalevi koosseisus 5-kordseks kordseks Eesti meistriks.

Järgmisel, 1963. aastal paljud hokimängijad läksid tööle Tallinna Taksoparki ja nende seas ka Maldre. Moodustati spordiklubi, mis sai nimeks Tempo. Juba esimesel hooajal 1963/64 mängiti nii hästi, et võideti Eesti meistritiitel, mida korrati ka järgmisel aastal ning samuti 1968. Aastatel 1966 ja 1967 saavutati vastavalt II ja III koht. Medalikonkurentsis oldi ka järgmistel aastatel, kus 1970 ja 1972 aastal saavutati veel III koht. Seega jäi Hillari Maldre bilansiks Eesti meistrivõistlustelt 8 meistritiitlit, 2 teist ja 6 kolmandat kohta.

Eesti NSV koondises mängis 1960. aastal NL-i B-grupi tsooniturniiril 12 mängu ja 1962. aastal Sverdlovskis NL-i I talispartakiaadil 8 mängu. Tuli ka jalgpallis 1954 Tallinna Dünamo koosseisus Eesti meistriks 1957 mänginud ka NL-i meistrivõistluste B-grupis – VI koht.

Tegutsenud kohtunikuna nii Eesti jäähoki-, kui ka jalgpallimeistrivõistlustel. Töötanud 1955-57 Dünamos ja 1960-61 Kalevis instruktorina, olnud 1962-92 Tallinna Taksopargis taksojuht ja 1992-98 Eesti Spordigümnaasiumis treener-õpetaja.

(Foto ja tekst: Eesti Spordi Biograafiline leksikon)

#10 - RAOUL SAUE (1906-1943)

Raoul Saue oli Eesti esimene rahvusvahelise kategooria jäähokikohtunik ning tegutses kohtunikuna  1931. aasta EM-il.

Raoul Saue oli jääpallur ja sporditegelane. Lõpetas 1924 Tallinna poeglaste reaalgümn-i, tänase Tallinna Reaalkooli, ja õppis 1924–41 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Jääpalli hakkas mängima reaalkooli liuväljal ja jätkas 1922 Tallinna Lawn Tennise ja Hockey Klubis soomlasest treeneri Karl Malteni juhendamisel, tuli klubi meeskonnas 1927 Eesti meistriks. Oli 1933 ja 1934 ka Tallinna Kalevi meeskonnaga Eesti jääpallimeister ning 1934 ja 1937 mängiva treenerina jäähokimeister. Kuulus 8 korda Eesti jääpalli- ja 2 korda jäähokikoondisse.
Saue oli Kalevi vee- ja talispordiosakonna esimees, üks esimese hokiväljaku rajajaid. Samuti esindas Saue 1936 Garmisch-Partenkircheni tali-OM-il Eesti delegatsiooni. 1933–40 oli ESK laekur ja Talvespordiliidu sekretär ja 1939–40 ka Võimlejate Liidu esimees ning Eesti Spordilehe kaastööline.

(Teksti ja foto allikas: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon)

 

#11 - ENDEL SAARVA (1932-2010)

Endel Saarva sündis 9. septembril 1932. aastal Kavastu vallas, Tartumaal ning suri 27. veebruaril 2010.
Saarva õppis Tartumaal Tammiste koolis ning lõpetas 1948. aastal Tartu Tööstuskooli elektrimehaaniku erialal. 

1959 - 1967 töötas Narva Spordiliidu esimehe, 1967 - 1968 Narva noorte spordilaagri ja 1968 - 1998 Kreenholmi spordikompleksi direktorina. Tema töötamise ajal renoveeriti Kreenholmi staadioni jalgpalliväljak, ehitati 2 tehisjääga hokiväljakut ja alustati jäähalli ehitamist.
Ühtlasi tegutses Saarva 1948. aastast kergejõustiku-, 1954. aastast suusa- ning 1965. aastast alates jäähoki lauakohtunikuna.
1948. aastast alates kuulus Saarva Kalevisse, aastail 1974 - 1998 Narva Jäähokiföderatsiooni ning 1967 - 1998 Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatusse.

(Teksti ja foto allikas: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon)

#12 - JULIUS RAUDSEPP (1926-2004)

Eesti jäähoki 90. sünnipäeva puhul valiti Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli 12. liikmeks XX sajandi Eesti parimaks hokimängijaks loetav Julius Raudsepp.

Julius Raudsepp sündis 9. mail 1926 Valgamaal, Pukas. Õppis 1943. aastani ehk Saksa sõjaväkke kutsumiseni Tartu õhtugümnaasiumis. Esimesed teadmised hokist sai Raudsepp Tartu 5. algkoolis õpetaja Artur Kingult 9-aastaselt.

Raudsepp võitis üheksal korral Eesti jäähoki meistritiitli – 1947 ja 1957 Tartu Dünamo, 1952–55 Tallinna Dünamo, 1970, 1972 ja 1974 Kohtla-Järve Keemiku meeskonnas, samuti 12 korral hõbe- ja 7 korral pronksimedali. Võistles Nõukogude Liidu meistrivõistluste A- ja B-grupis Tallinna Dünamo meeskonnas 102 mängus ning mängis 40 korda Eesti NSV koondises.

Raudsepp oli mitmekülgne sportlane, kes osales jalgratturina Dünamo meeskonnas 4 velotuuril, võistles ümber Viljandi järve ja linna jooksus, läbis aastatel 1969–75 14 korral maratonijooksu raja. Treenerina juhendas ta Tartu (1949–64), Kohtla-Järve (1964–75) ja Rakvere noori hokimängijaid n9ing oli aastatel 1954–68 Eesti NSV Jäähokiföderatsiooni presiidiumi liige. Raudsepp valiti 2000. aastal XX sajandi parimaks Eesti hokimängijaks.

Julius Raudsepp suri 13. juulil 2004 Rakveres.

(Teksti ja foto allikas: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon)

#13 - RAISS DAVLETKILDEJEV (02.09.1949)

Raiss Davletkildejev on sündinud 2. septembril 1949 Petropavlovskis, toonases Kasahstani NSV-s. Ta lõpetas 1963. aastal Petropavlovski 1. Keskkooli ja 1972. aastal Petropavlovski pedagoogilise instituudi. Jäähokiga alustas Davletkildejev oma sünnilinnas viieaastasena, 1974. aastal kutsuti ta mängima Narva Kreenholmi meeskonda. Tema treenerid on olnud Juri Issajev, Valeri Tšekalkin, Aleksandr Romantsov ja Aleksandr Kolpakov.

Davletkildejev tuli hooaegadel 1974/1975, 1985/1986, 1987/1988, 1989/1990 ja 1990/1991 Eesti NSV meistriks ning hooajal 1991/1992 esimeseks taasiseseisvunud Eesti Vabariigi meistriks. Seejuures võitis ta 1988. aasta kevadel meistritiitli Kreenholmi meeskonna mängiva abitreenerina.

Aastatel 1976-1986 mängis Davletkildejev Narva Kreenholmi koosseisus Nõukogude Liidu meistrivõistluste II ja III liigas, olles üks meeskonna võtmemängijatest.

Mängijakarjääri lõpufaasis alustas Davletkildejev oma uues kodulinnas Narvas tööd noortetreenerina. Kuni 1988. aastani oli ta Kreenholmi SK, aastatel 1988–97 Narva LNSK ninga altes 1997. aastast kuni tänaseni Narva Paemurru Spordikooli noorte hokimängijate juhendaja. Tema käe alt on võrsunud paljud eilsed ja tänased Eesti jäähokikoondise ning noortekoondiste mängijad. Hetkel töötab 73-aastane Davletkildejev ligi 30 noormängijast koosneva treeningugrupiga, kuhu kuuluvad poisid sünniaastatega 2012-2013.

Aastatel 2004–2010 ja 2013–2019 oli Davletkildejev samaaegselt ka Narva PSK esindusmeeskonna peatreener. Tema käe all võitis piirilinna klubi 2016. ja 2017. aastal Eesti meistritiitli. Mõlemal kuldsel hooajal oli Narva PSK komplekteeritud valdavalt kohalikest mängijatest ning tiitlivõidus mängisid suurt rolli nii Davletkildejevi treeneritarkus, hiilgav taktikavalik ja tema õpilasest väravavahi Daniil Seppeneni suurepärased tõrjed. Narva PSK mäng oli üles ehitatud jõulisele ja raudsele kaitsemängule ning välkkiiretele ja tulemuslikele vasturünnakutele. Ühtlasi valiti Davletkildejevi käe all mänginud Narva PSK Ida-Virumaa aasta võistkonnaks.

Aastatel 1995-1997 ning 2006-2007 oli Davletkildejev Eesti U20 noortekoondise peatreener, aastatel 2003-2005 Eesti U18 noortekoondise peatreener ning 2007-2009 Eesti jäähokikoondise peatreener.

2006. aastal väljastati Davletkildejevile jäähokitreeneri 6. kutsetase. Alates 2017. aastast on ta jäähokiklubi Narva PSK juhatuse liige.

Davletkildejevi elutööks võib lugeda Narva jäähoki edendamist ning kohalikule klubile ja Eesti jäähokikoondistele heal tasemel mängijate ettevalmistamist läbi mitmete aastakümnete.

#14 - OLEG SÄRKI  (13.07.1951)

Oleg Särki on sündinud 13.07.1951.   Oleg Särki on Tartu klubi HK Kajakas asutaja ja pikaaegne treener.

Klubi HK Kajakas asutati aastal 1980 ja Oleg Särki on tänaseni tegutsev klubi juhataja ja peatreener. Esimene ametlik kohtumine toimus HK Kajaka jaoks Kohtla-Järvel 1983. aastal, juba 3 aastat pärast klubi asutamist. "Kajakas" kohtus Kohtla-Järve võistkonnaga ning vormistas finaalmängus endale 4:3 võidu.

Oleg Särki tööstaaž treenerina on tänaseks juba enam kui 40 aastat. Klubis on üles kasvanud kokku 6 põlvkonda jäähokimehi. Klubi eesmärgiks on läbi aegade olnud noortespordi edendamine.

Kuni 2005. aastani treeniti lapsi välitingimustes väli-jääväljakutel Tartu linnas, nüüd viiakse treeninguid läbi Lõunakeskuse tehisjääväljakul.

Samuti pakub HK Kajakas võimalust tegeleda jäähokiga ka täiskasvanud harrastajatel.

Oleg Särki  lõpetas 1968 Tartu 4. kk-i, 1970 Pärnu Merekooli ja 1977 metallide lõiketöötlemise erialal Võru Tööstustehnikumi. Töötanud 1980–90 Tartu Lastestaadionil jalgpalli- ja 1982–90 jäähokitreenerina. Õpilasi: Oleg Trubatšov, Vadim Vogulkin, Vadim Volin, Igor Selivanov, Otar Sakhokia, Kristi Šaškina. Olnud 2013 Eesti mv-tel hõbeda võitnud Tartu Kalev-Välk meeskonna abitreener.

STATUUT

Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli liikmed kinnitab Eesti Jäähokiliit.

Esimesed kuus Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli liiget valis Eesti Jäähokiliidu juhatus mais 2016.

Alates 2017. aasta kevadest korraldab EJHL uute liikmete nimetamiseks avaliku küsitluse.

“Soovime väärikalt tunnustada Eesti jäähoki arengusse silmapaistva panuse andnud tublisid inimesi. Sarnastelt teistele hokiriikidele sai nüüd ka Eesti jäähoki oma kuulsuste halli. Kuna jäähokimängu alustavad kuus mängijat, siis sai ka Eesti Jäähoki Kuulsuste Hall endale 2016. aasta kevadel kuus esimest auväärset liiget. Järgnevatel aastatel tuleb neile kindlasti väärikat lisa,” ütles Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras.