Kevedel kolmandat aastat järjest Eesti parimaks naishokimängijaks valitud HK Roosa Panteri kapten ja Eesti koondise abikapten Diana Kaareste tunnistas hooajaeelses usutluses, et parima naismängija tiitel on meeldiv tunnustus nii isiklikus kui üldisemas plaanis.
"Eks see loomulikult tähendab väga palju ja on meeldiv tunnustus. Kuid kõige parem on teadmine, et oled oma naiskonnale veel endiselt vajalik," ütles Kaareste, "Samuti aitab parima naismängija tiitel kaasa naiste tunnustamisele spordis. Arvan ja loodan, et see tiitel julgustab ka noori tüdrukuid ja naisi kaaluma aktiivset osalemist ja ambitsioonikate eesmärkide seadmist sellel alal."
Varasemalt kergejõustikuga tegelenud Kaareste jõudis jäähoki juurde sõprade kutsel, armastus tekkis esimesest silmapilgust. "Hoki juurde jõudsin peale Gümnaasiumit.
TSIK-is tegelesin kergejõustikuga. Peale kooli tundsin, et kergejõustiku etapp
on nüüd läbitud, samas olles kogu oma
teadliku elu sporti teinud, oli mul kindel soov spordiga jätkata, aga soov oli
end proovile panna mõnel muul ala. Proovisin erinevaid alasid, kuni aastal
2003, kui minu sõbranna sattus Jäähoki Liitu tööle, tuli tal idee luua naiste
punt. Kui ta helistas, ei pidanud ta mind pikalt veenma - olin kohe valmis uut
ala proovima. Kutsusime oma sõbrad, tuttavad kokku, et koos see ala ära
proovida. Peale esimest trenni oli emotsioon laes ehk armastus hoki vastu tekkis
esimesest silmapilgust. Sain aru, et sellel spordialal on mulle pakkuda palju põnevust,
adrenaliini ja väljakutseid," rääkis ta.
"Hoki nõuab head meeskonnatööd, suurepärast
võimalust kohtuda uute inimestega - võimalust leida sarnaste huvidega inimesi ja
sõpru kasvõi kogu eluks. Hokis on oluline füüsiline vorm, osavus ja tehnika. Hoki
arendab enesedistsipliini, vastupidavust, juhtimist, eneseületamist ja
võimekust pingelistes olukordades hästi toime tulema, kuid samas annab ka lihtsalt
rõõmu ja naudingut. See kõik inspireeris mind kohe alguses, inspireerib praegu ja
kindlasti edaspidigi jäähokis," lisas Eesti viimaste hooaegade parim naishokimängija.
Kolmest parima mängija tiitlist loeb Kaareste just viimast kõige magusamaks kuna eelmine hooaeg ei olnud kerget killast. "Kõik
kolm tiitlit on omamoodi väärtuslikud. Kuigi kolmas tiitel on ehk kõige kõigem.
Kahel eelneval hooajal oli meil ühtlaselt tugev tiim (enamustega olime mänginud
koos ligi 20 aastat). Platsil mängida oli lihtne, kõik teadsid, kes kuhu liigub
ja mis ajal millist liigutust teeb. Viimasel hooajal toimus klubis väikest
viisi põlvkondade vahetus. Vahetus üle poole võistkonnast. Sellest tulenevalt pidime
mängu strateegiat muutma. Julgesin ja pidin mängu rohkem enda peale võtma, et
noortel oleks kergem sisse elada," sõnas ta.
"Viimasel
hooajal muutusid võistkonnad võrdsemaks ja mängud tasavägisemaks. Iga väiksemgi
eksimus võis valusalt kätte maksta. Nii nagu ka viimase hooaja mäng meistritiitlile.
Mängu esimesel kolmandikul oli meil n.ö. kuldmedalid kaelas ja siis mängu teisel
kolmandikul tegime paar eksimust ja olime kullast ilma ja palju puudu ei
jäänud, et hooaeg pronksmedaliga lõpetada. Pealtvaatajatele on sellised mängud
muidugi mõista atraktiivsemad. Eks endal oli ka põnevust, kuni viimase hetkeni," tõdes Kaareste.
"Kõik
taolised mängud panevad iseennast üha rohkem pingutama. Õnneks kasvab
meil tasapisi lootustandvaid noori
mängijaid üha rohkem juurde. See teeb ülimalt heameelt aga sunnib end ka
veelgi enam pingutama, et tiitli väärtust kõrgel hoida," ütles täna koos Eesti koondisega Espoos peetaval Lions Cup turniiril uut hooaega alustav ründaja.
"Parim
asi naiste hoki juures on see, et naiste hoki on mitmetahuline ega küsi vanust!" võttis Kaareste naiste jäähoki fenomeni kokku.
Foto: Imre Pühvel
