Hooajal 2025/26 on Eesti naiste koondise uueks peatreeneriks endine Eesti koondise väravavaht Villem-Henrik Koitmaa. Koitmaa lõpetas oma mängijakarjääri maikuu alguses Tallinnas toimunud MM-il. Koitmaa omandas  viimase nelja aastaga Soomes Haaga-Helia ülikoolis treeneri kõrghariduse jäähoki fookusega õppekaval „Sports coaching and Management“.

Uurisime Villemilt, kuidas ta selleni jõudis ja millised on tema plaanid uues rollis.

1.Kuidas jõudsid selleni, et oled nüüd Eesti naiste koondise
peatreener? Mis tähendus on sinu jaoks selle rolli vastu võtmisel?

Jõudsin selleni nii nagu ikka koondise treenereid värbatakse. Helistas Eesti Hoki spordidirektor ja küsis, kas oleksin nõus olema üks kandidaatidest rolli. Vastasin jaatavalt ja mõnda aega hiljem võeti positiivse sõnumiga ühendust. Eesti riigi esindamine on mulle väga oluline ja sellega kaasnev vastutus on mulle tuttav, küll aga uue rolliga kaasnevad paljud väljakutsed mida ootan huviga.

2. Milline on sinu peamine visioon Eesti naiste hokikoondise arendamisel, millised on su eesmärgid koondisega?

Koondise treeneri vastutus on peamiselt ikka tulemus ja antud kontekstis on selleks kodusel MM-il hästi esinemine. Usun, et tugev kodune MM ja sellega kaasnev positiivne meedia on olulised naiste hoki arendamisel Eestis. Seda arvestades on eriti oluline, et kõik parimad saaksid osaleda.

 3. Kuidas hindad hetkel naiste koondise taset ja potentsiaali? Ja mis on sinu arvates suurimad väljakutsed, millega koondis hetkel silmitsi seisab?

Fakt on see, et hetke maailma ranking on meie kõikidest koondistest selgelt kõige nõrgim. Mina loen sellest välja jällegi positiivse poolena, et puhtalt meeste koondise rankingut vaadates peaks olema Eesti naiste koondisel samuti võimalus tõusta kiirelt kõrgemale. Tõsi on, et see tähendab mängija numbrite hüppelist kasvu. Hetkel seisab see paljuski vähese jääaja taga. Olen põgusalt tutvunud erinevate naiskondade treeninggraafikutega ja see treeningute vähesus ning hilised jääajad ala kasvu kindlasti ei soosi. Kokkuvõttes jookseme jällegi vastu seda vana “seina”, et meil on rohkem jäähalle vaja.

 4. Kui oluline on sinu arvates naiste ja tüdrukute järelkasvu arendamine Eestis?

Naiste hoki on maailmas kasvuteel. Seda kinnitavad nii harrastajate hüppeline kasv kui ka vaatajanumbrite tõus. Kui me räägime Eesti jäähokiarendamisest, siis on äärmiselt oluline mitte kõrvale jätta naisi, sest vastasel korral me ei kõneta poolt elanikkonnast. Tahaksin siinkohal kiita kõiki Eesti naiste hokiklubisid selle töö eest, mida tehakse naiste hoki arendamiseks! Neid kõiki eestvedajaid ja treenereid saadab motivatsioon ja entusiasm, mis on hindamatu jäähokile Eestis.

5. Millal esimest korda kogunete?

Homme on plaanitud koosolek jäähokiliidus, kus kinnitame aasta graafiku.

Koondise eesotsast lahkuvad senine peatreener Aki Mykkanen ja abitreener Nikolai Mamadzhanov, kes juhendasid Eesti naiste koondist viimased kolm aastat.

1.   Mis olid peamised põhjused, miks otsustasite koondise juurest lahkuda?

Aki: „Tekkis tunne, et soovin rohkem panustada, kui mängijatel võimalik vastu võtta. Treeningute põhitöö toimub klubitasandil ja selle mõju on piiratud.“

Nikolai: Otsus ei olnud lihtne ning selle taga oli mitmeid erinevaid tegureid. Ühelt poolt olen rahul, et suutsime naiste jäähoki arengule õige suuna anda. Teisalt jäid mõned eesmärgid, näiteks kõrgemasse divisjoni naasmine, saavutamata. Töö oli emotsionaalselt väga nõudlik, kuid andis hindamatu kogemuse.

2.   Millised on teie eredaimad mälestused Eesti naiste jäähokikoondise juhendamisest?

Aki: „Protsessi algus ja muutused, mis toimusid väheste ressursside juures – need on märkimisväärsed.“

Nikolai: Kõige tugevamaid emotsioone pakkusid võidud, eriti need mängud, kus olukord tundus lootusetu, kuid suutsime mängu pöörde tuua. Sellised hetked olid nii maailmameistrivõistlustel kui ka Balti liigas. Mängijate siiras rõõm ja emotsioonid nendes olukordades jäävad pikaks ajaks meelde.

3.   Kuidas hindate koondise arengut teie ametiaja jooksul?

Aki: „Olime tulemuste poolest keerulises olukorras, kuid arvestades mängijate puudumist ja ressursse, tegime hea töö.“

Nikolai: Arvestades olemasolevaid tingimusi, saavutasime peaaegu maksimaalse tulemuse. Loomulikult on alati võimalik midagi paremini teha, kuid kõik ei sõltu ainult treeneritest. Võin kindlalt öelda, et kõik protsessis osalenud – alates juhtkonnast kuni tugipersonalini – andsid endast maksimumi.

4.   Mis olid suurimad väljakutsed, millega pidite treeneritena silmitsi seisma?

Aki: „Kultuuri muutmine – see nõuab aega, kannatlikkust ja pühendumist.“

Nikolai: Üks peamisi raskusi oli standardiseeritud protsesside puudumine. See nõudis meilt suurt paindlikkust ja kiiret kohanemisvõimet.

5.   Kas on midagi, mille üle tunnete eriti suurt uhkust oma ametiaja jooksul?

Aki: „Et suutsime turniiri järel hoida hea vaimu ja anda võimaluse paljudele noortele mängijatele.“

Nikolai: Olen eriti uhke selle üle, kuidas suutsime üles ehitada tugeva ja ühtse töökollektiivi. Naiskonnatöö, juhtkonna, personali ja treenerite vahel oli väga hästi koordineeritud. Samuti pidasin oluliseks mängijate valikusüsteemi kaasajastamist.

6.   Milline on teie arvates naiste jäähoki hetkeseis Eestis ja milline võiks olla selle tulevik?

Aki: „Praegu on see veel hobi tasemel. Arenemiseks on vaja suuremat panust kõigilt – klubid, treenerid, mängijad, sponsorid ja alaliit.“

Nikolai: Eesti naiste jäähokil on suur potentsiaal. Tuleviku nimel tuleb rohkem tähelepanu pöörata struktuursele arengule ning tagada selle järjepidevus. Edu ei ole saladus – see vajab järjekindlat tööd ja tuge.

7.   Milliseid nõuandeid annaksite järgmisele treeneritiimile?

Aki: „Hoidke sama visiooni ja arendage süsteemi jätkusuutlikult edasi.“

Nikolai: Olge enesekindlad ja nautige protsessi. See on suurepärane võimalus nii professionaalseks kui ka isiklikuks arenguks – väärtuslik kogemus igas mõttes.

8.   Kas teil on midagi öelda mängijatele ja fännidele, kes on teid nende aastate jooksul toetanud?

Aki: „Tase kasvab kiiresti. Loodan, et mängijad saavad aru, kui palju tööd see nõuab, ja võtavad selle väljakutse vastu. Ilma fännideta pole mängu – aitäh kõigile toetajatele!“

Nikolai: Suur aitäh kõigile, kes uskusid naiskonda ja toetasid meie tegemisi – nii heas kui raskes ajas. Eriti tänulik olen fännidele, kes käisid kohapeal kaasa elamas. Need hetked jäävad südamesse ja on hindamatud.

Täname Aki Mykkaneni ja Nikolai Mamadzhanovit nende aastate eest Eesti naiste jäähokikoondise juures ning soovime neile edu edasistes ettevõtmistes!

Pilt: Catherine Kõrtsmik