Täna möödub 43 aastat Eesti ühe tuntuima jäähokimängija Karl Liivi surmast. Suurmehe lahkumise päeval korrastasid Eesti jäähokikoondise peamänedžer Jüri Rooba ja sotsiaalmeedia spetsialist Laura-Grit Lauri Metsakalmistul legendaarse väravavahi hauaplatsi, süütasid küünlad ning ehitisid hauakivi Eesti Hoki sümboolikaga.

Karl Liiv (21. II 1921 Tallinn – 4. V 1979 Tallinn) oli ainus eestlane, kes tuli jäähokis Nõukogude Liidu meistriks. Liiv hakkas hokit mängima treener Elmar Saare juhendamisel Tallinna Dünamo meeskonnas, tegi väravavahina kaasa nii Eesti kui ka NL-i ML-tel. Tuli 1946, 1948 ja 1949 Tallinna Dünamo meeskonnas Eesti meistriks. Siirdus 1949. aastal Moskva Dünamo meeskonda, mille peatreener oli Arkadi Tšernõšov.

Liiv võitis NL-i MV-tel 1954 kulla, 1950 ja 1951 hõbeda ning 1952, 1953, 1955 ja 1956 pronksi, tuli 1953 NL-i karika võitjaks ning 1955 ja 1956 mängis karikavõistluste finaalis. Hooajal 1957 kuulus Voskressenski Himiku meeskonda.
Liiv oli 1950-ndate aastate esimesel poolel Nõukogude Liidu üks parimaid väravavahte, tema mängutehnikast vändati õppefilm. Sai 1950 Eesti hokimängijatest esimesena meistersportlaseks. Poliitilise usaldamatuse tõttu jäi NSV Liidu koondise uks tema ees suletuks.

2018. aastal valiti Karl Liiv Eesti Hoki Kuulsuste Halli kaheksandaks liikmeks.